blu mar ten.

ja blu mar ten sünnitab kohe-kohe albumi. cool artwork. ja täpsustuseks, bonobo ei sünnita enne uut aastat.

Blu Mar Ten -Believe from Gibber Twitch on Vimeo.

bonobo new album release.

 esimene singel tuli müügile eile, album peaks ka see kuu tulema.

 7 okt g.petersonis oli intervjuu selle tibiga.

Bonobo - The Keeper (featuring Andreya Triana) from Sy Turnbull on Vimeo.


redeyes remix:

aruanne.

olenevalt kodusest internetipuudusest ja suhteliselt kiirest ajast koolis pole õnnestunud oma tegemistest uuel ja põneval kooliaastal veel pajatada. niisiis, kiire kokkuvõte:
oluline kvaliteedivahe võrreldes eelmise aastaga on oma maja. eelkõige tähendab see seda, et ma ei ole enam absoluutselt kursis kaasaegse rnb muusikaga (help please). teiseks tähendab see seda, et produktiivsus peaks tõusma, olenevalt paremast keskkonnast.

a, panin ka mõned pildid üles.
paarismaja canterbury põhjaosas, mäeotsas: hommikul saab vabajooksuga mäest alla kooli sõita (hommikune adrenaliinilaks superrataga), õhtul ei saa, sest siis on vastupidi. vaarikaid ja õunu ei pea poest ostma, sest need kasvavad aias. meid elab siin põhimõtteliselt kolm: lisaks minule siis kursavend chris ja dan. viimane pole ennast veel näole andnud, sest ta jäi istuma ja naaseb õpingutele jaanuarist (väidetavalt). ja väidetavalt ta peaks siia kolima jrgmine nädalavahetus (iganädalane jutt, nii et me ei usu seda enam ja jõuluvana ei usu me ka)
väga vaikne on siin: kõrvalmajas ei tundu kedagi elavat ja maja teisel pool on ka väga vaikne pere. ja piirkond on ka bueno rahulik. vahel kostub kaugemalt populaarset dnb muusikat (pange aga kõvemaks!).
pesemis- ja telekavaatamisvõimalus on ka. päris tihti laenutame komöödiafilme (politseiakadeemiad üks-kaks-kolm-neli).mul on suur tuba. double bed. a pilti ei saanud teha sest tuba on sassis veits ja ma ei viitsi organiseerida praegu. sest las asjad olla seal kus neil meeldib olla, ei ole vaja neid sundida kuhugi.

kooliaasta algas päris tihedalt: esimene nädal oli selline mitte-akadeemiline projekt: mingi avatud konkurss teemal: ‘nissan quashhskuuuai- urbanproof. renovation for parking’. mina ei võitnud. koolisiseselt võitis selline töö, kus auto külge olid monteeritud värvipritsid, mis siis kuhu iganes värvis parkimisjooned. geniaalne.

study trip oli see aasta rotterdami arhitektuuribiennaalile. a kuna meil tuleb ilmselt ka mingi tripp seoses oma projektiga, siis ma (me) otsustasime mitte minna ja säästa rahhhi. alguses oli plaan minna. ja maisaa aru. bussiga ja autoga trippimine on siin täiesti aut. nii, rongipilet siit rotterdami on 120 naela ja sõit kestab 4h. bussiga 50 naela ja 10h. autoga (kursaõe) oleks saanud nii 20 naelaga nägu, mingi 400km sõitu.
enivei, kokkuvõttes, need kes käisid, ütlesid et oli suht mõttetu.
nii, aga nüüd saab minust bioloog!
viimase nädala olen uurinud näiteks vaarikaid ja üldse kuidas loodus toimib. kokkuvõttlikult: kuidas ehitada keskkonda sarnaselt looduses esinevatele printsiipidele, et kõik oleks tasakaalus. metabolism. süsteemid. võrgustikud. energia. aines.
built environment as a transforming organism.
eelmise etapi (2n) töö on siin.
võrgustikud: naturaalne/kultuurne/kineetiline/arhitektuurne.
edasi peame looma ‘organismi’, mis ühedab endas kõik need võrgustikud.
eile (neljap) oli meil rühma õppepäev londonis. barbicanis oli näitus ‘radical nature’. see esimene video annab
suhteliselt aimu, millega tegeleme.
õhtul oli bartlettis (üks parim arhitektuuri kool uk-s. university college london osa) loeng teemal ‘darwin now: extreme morphologies’. eee, architecture that becomes part of ecosytem.
uuritud oli ühte taime- jaaa, bryopsis plumosa on üks väga põnev vetikas, mis, peale ekstreemsetes keskkonnatingimustes deformeerumist taastab oma algse kuju.
ulme.
ilmselgelgelt ei ole mul just kõige sügavamad bioloogiaalased teadmised ja ilmselgelt ei saa minust ka bioloog. nii et ma katsun ennast võimalikult vähe (piisavalt, et aru saada kuidas asjad toimivad) siduda selle teemaga.
ja üldse, kursuse teine pool tegeleb veidi maapealsemate ja lähituleviku uurimisega. mõlemal grupil on lõpptulemuseks raudteevõrgustiku teema (otsest briefi pole veel antud). vblla ma viin ennast sinna üle, kui asi liiga kauge tundub.
londonis kohtusin veel kalevi ja avega ( üks tore eesti neiu), jõime mingi kuulsa mälestusmärgi taga murul veini (jaa, mätas on veel kuiv). ja brick lane-l tegime kihisevad ja siis tuli juba diskotuju (näiteks härra skream ja onu benga fabricus) a no ei, ma olen tubli ja tahan hommikul vara muuseumisse jõuda, nii et no disco. saime kaleviga napilt (ma oleks uste vahel jäänud) viimase tjuubi peale. a see läks ainult poole tee peale sinna, kus kalev elab. nii, kalev elab päris viisakas piirkonnas a enne pidi mingi geto vahepeal olema. õnneks saime lambist mingi õige ööbussi peale ja kere jäi noahoopidest puutumata. ja tescod ja asdad on siin 24h lahti, nii et õlu ja pizza on kerge tulema.
ja käisin siis hommikul tate modernist läbi, seal mingi faking mässiv teraskast, (autor miroslaw balka) kuhu siis lähed, sisse ja on hästi pime alguses ja jube. üldse ei näe midagi. aga harjub ära ja siis näeb juba. umbes sama teemat teeb kunstnik james turell: jaapanis oli üks projekt: suur pime ruum, istud ühte otsa maha ja siis umbes 15min pärast hakkad kauguses valget kuma nägema (ruumi teises otsas oli valge sein).
a see konteiner oli ca 15m kõrge 30m pikk ja jõhker teraskonstruktsioon. väga öko. ilmselt see oli taotluslik, kuna näituse pealkiri oli 'how it is'. ökolt saaks ju kardinate vms läbi ajada.

siis national history muuseumis avati darwini keskus. mässiv cocoon. seal sees töötavad teadlased.
ja mina oleksin tahtnud ka sinna sisse saada (seal sees ekspositsioon) a just enne mind tuli koolilaste grupp ja noh, ega kookonid pole kummist. tuleb uuesti minna.
ses suhtes on muidugi hea, et enamus muuseumeid on tasuta. ja nendes ikka võib päevi veeta (kuluda). mitte nagu viru keskuses hängida. hea soe koht.
vot.
veel kohalikust kultuurist: kuna elukaaslane on britt, siis olen ma hakanud kõvasti teed piimaga jooma.
ja kohalikud vorstitooted on ülihead. noh, nagu eestis need lambasooles a kõvasti paremad.
siis kohalik hommikusöök: need vorstid, scrambled eggs, peekon, oad on väga hea ‘rasketel hommikutel’. kuigi peale vaadates ei ole just ahvatlev. siin paar nädalat tagasi oli chrisi sünnipääv ja kõik külalised sõid isuga ja keegi ei kurtnud kui sitt olla on ja nii.
siis süüakse siin sellist asja nagu ‘marmite’. purgis, näeb välja nagu vedel pigi ja maitseb nagu soja või midagi. tegelikult on see vist maltoosa põhimõtteliselt. ja süüakse seda munaga ja võiku vahele paneb kaa. ei fänna eriti.
üldiselt elukaaslane teeb päris head süüa (pasta -üks itaalia jahuroog- köögiviljadega on siuke lihtsam toode). süüa teeme iga päev. vahel juhtub mõni pizza ka ahju. krt, mäkki ja burkskingi polegi jõudnud veel...
sporti teen ka vahel: jooksen mäest üles (ja siis õige mägi alles algab), ümber kenti ülikooli campuse ja siis mäest alla koju tagasi. rattasporti ei julge ma enam teha, sest mu ratas kardab extreemseid sõiduvõtteid. esipidureid mul siiani pole ja tagumised tahvad ka eemalduda, sest 6st poldist, mis piduriketast kinni hoiavad, on kadunud neli. ohtlik. teen varsti korda. installeerisin ka esi- ja tagatuled (led-tüüpi, aldi kvaliteet, 4 naela pakk). esitule konstruktioon andis juba alla ja pean ka selle korda tegema. mul palju aega ja raha sellise asjaga tegeleda ju.
veel.
eestlastest. kui ma sept saabusin, siis juba londoni bussijaamas vaatasin, et kuidagi eestlaslik neiu seal passib. nii, siis edasi, vaatan, et air balticu sildid kohvril. nii, ilmselt 6varbaga lätlane. a ei, bussis kuulen, kostub eesti keelt. ja siis ongi, et tuli siia mäe otsa ülikooli õppima.
siis, kohalikus diskoteegis (lege funk/soul/jazz üritus seal) turvamees on eeesti tüüp.
eile, jõudsin londoni, jõuan metroost välja ja kolm eestlast. ikka jagub neid igale poole.
netti mul kodus veel ikka pole, kuigi tegime mingi lepingu a ei paista veel kusagilt.
nii, et vajalikud asjad ajan koolis ära. kohati on kodus päris hea, et pole ühendust, sest nagu kõvasti rohkem on aega tegeleda mõistlike asjadega, mitte facebookis hängida. samas, ühendus lähedastega kannatab. ja ei tea ma ka mis on uut rnb muusikas :(.
(haa, vaatasime just elukaga sellist saadet nagu rudetube (top youtube videos), seal kuskil 30dal kohal selline vid kus eestlased austraalias ütlevad kuidas on 12 kuud eesti keeles.)
aga alati võite mulle kirjutada ja joonistada:
89 cherry drive, canterbury, ct2 er8, juu gei
suhtlemiseni.