mina londonis laaberdamas.('a mis aastaaeg praegu on? -viive sünnipäev!')
meks käis külas ja nii ta läks. ilm soe, lilled õitsevad ja mätas juba ammu kuiv. ja päris palju toredaid eestlasi on ikka pealinnas...
omaette teema on siin 'riietumine kevadel'- et siin kodulinnas on nii, et ütleme, mina enam ei kanna salli, aga tüdrukud käivad juba miniseelikutes ja kerge topiga. ja varvaste otsa on lükatud need baleriiini sussid. wtf. ok, mingi paar tundi päevas päikese käes vblla jh kannatab nii. väikelinna värk pigem, londonis oli isegi soojem a rahvas riietub ikka mõislikumalt.
sisserännanud on ennast ikka londoni ida-osas ('bangladeshi') väga hästi sisse seadnud. neil on oma edevad rõivad ja oma mošeed. minarettidest kõlavad üle kvartali palvushüüded. ma ei pea ennast küll rassistiks, aga kui sa ikka kavatsed terve oma edasise elu kuskil võõral maal elada, võiks selle maa kombed, kultuuri ja tavad omaks võtta. milleks seda teistele peale käia? ok, on lahe küll multikultuurne keskkond aga kuskil võiks ikka piir olla.
vastav artikkel oli kunagi epl-s.
väga tihe töö siin viimased nädalad olnud. eile oli vahehindamine, sellele järgnes postcrit medicine, täna recovering day ja homme jälle täie hooga edasi. hindamine läks pigem negatiivselt. oma ideede esitlemisega on probleeme. ja concept ja theory on ikka põhiline. design teisejärguline. väga raske ikkka tempt-i haridusega mingit hullu teoreetilist tagapõhja genereerida. aga noh, selleks ma siin olen. ja lõpuks selgub, kas ma ikka sobin sellele ametile. üldiselt tuleb ikkagi välja, et arhitekti amet on üks raskemaid. sa pead olema lisaks filosoof, sotsioloog, insener, psühholoog,graafiline disainer ja kes iganes veel. ja vastutus on põhimõtteliselt sama mis arstil.
mingi esialgne udune visioon ülikooli campusest-
jänestel,munadel ja lihadel on järgmine nädal pühad ja ses puhuks tulen kodumaale. tahaks puhkust aga ilmselt tuleb töötada. isegi vist üks päris tööots...
